Kuidas riietada last vastavalt temperatuurile? Kõige olulisem on vaadata lisaks termomeetri näidule ka tajutavat temperatuuri ehk feels like näitu, tuult, sademeid, lapse aktiivsust ja õues viibimise aega.
Sama +5 °C võib päikesepaistelise ja tuulevaikse ilmaga olla üsna mõnus, kuid tugeva tuule ja vihmaga tunduda märksa külmem. Samuti vajab palju jooksev ja mängiv laps tavaliselt vähem soojustavaid kihte kui laps, kes istub vankris või liigub rahulikult.
Kõige lihtsam on mõelda nii: esmalt vali lapsele mugavad riided, vajadusel lisa külmema ilmaga soe vahekiht ning kõige peale pane ilmastiku eest kaitsev jope ja püksid või kombinesoon.
Allolevad soovitused on mõeldud eelkõige aktiivsele lapsele, kes liigub õues, lasteaias või kooliteel. Artikli praktilised soovitused on üle vaadanud endine lasteaiaõpetaja ja nelja lapse ema.
Kiire ülevaade: mida panna lapsele selga erineva temperatuuriga?
Need ei ole jäigad reeglid. Lapse riietus sõltub alati ka tema vanusest, aktiivsusest ja sellest, kui pikalt ta õues viibib. Sama oluline on üleriiete veekindlus ja tuulekindlus ning ka aksessuaaride soojus.
Kuidas riietada last +10 kraadiga?
Umbes +10 °C juures on tähtis kaitsta last tuule ja vihma eest. Aktiivsele lapsele sobivad enamasti:
Softshell sobib kõige paremini aktiivseks õues liikumiseks, vihmariided aga tugevasse vihma ning vee ja poriga mängimiseks. Mõlemad kaitsevad tuule ja vihma eest, kuid erinevad hingavuse, materjali ja kasutusmugavuse poolest.
Millal valida lapsele softshell-riided?
Lenne softshell on väga veekindel, tuulekindel ja hingav. Kanga veepidavus on 10 000 mm ning hingavus 10 000 g/m²/24 h. See tähendab, et softshell kaitseb last hästi vihma ja tuule eest, võimaldades samal ajal kehaniiskusel väljuda. Seetõttu sobib see eriti hästi lasteaeda, mänguväljakule, jalutuskäikudele ja muuks aktiivseks liikumiseks kevadel ning sügisel.
Meriinosisuga softshell on õhem kangas, kuid samuti 10 000 mm veepidavuse ja 10 000 g/m²/24 h hingavusega. Naturaalne meriinovooder aitab hoida sooja ning õhema kanga alla mahuvad mugavalt ka paksemad dressipüksid.
Millal valida lapsele vihmariided?
Vihmariided on parim valik tugevasse vihma, porilompidesse ja märjal maapinnal mängimiseks. Lenne vihmariided on valmistatud täielikult veekindla polüuretaankattega materjalist ning nende keevitatud õmblused takistavad vee sissepääsu ka pikaajalisel kokkupuutel veega.
Erinevalt hingavast softshellist lasevad sellised vihmariided kehaniiskust vähem välja, kuid pakuvad kindlamat kaitset olukordades, kus laps istub märjal liival, põlvitab poris või mängib veeloikudes.
Lisaks õhukestele vihmariietele pakub Lenne ka sooja voodriga vihmakombinesoone, millel on sisse ehitatud tepitud vatiinist soojustus. Need ühendavad vihmariiete täieliku veekaitse ja soojustava vahekihi ning sobivad jahedateks ja märgadeks ilmadeks.
Kokkuvõttes: vali softshell, kui laps liigub palju ja vajad hingavat, kuid veekindlat riietust. Vali vihmariided, kui laps puutub pikalt kokku vee, pori või märja maapinnaga. Jahedamate ilmade jaoks on olemas nii tavaline softshell kui ka soojustusega vihmariided.
Milline müts sobib +10 kraadiga?
Soojema sügisilmaga piisab enamasti õhemast mütsist või kevad-sügis maskmütsist. Maskmüts on lasteaias praktiline, sest see katab korraga pea, kõrvad ja kaela ning ei nihku mängides nii kergesti paigast.
+5 °C juures ei ole tavaliselt vaja kõige paksemat talvemaski. Soojema ja kuivema sügisilmaga sobib kevad-sügis maskmüts. Külmema, niiskema ja tuulisema ilma korral võib valida meriinovillase voodriga sügis-talvemaski. Lenne valikus on erineva paksusega maskmütse, mistõttu saab mütsi valida mitte ainult aastaaja, vaid ka konkreetse ilma järgi.
0 °C ümbrus on lapse riietamisel üks keerulisemaid temperatuure. Null kraadi võib tähendada kuiva külma, kuid sama hästi lörtsi, märga lund, pori ja jäist tuult.
Nullilähedaste temperatuuride juures muutub eriti oluliseks üleriide tuule- ja veepidavus. Laps ei pea märjaks saamiseks tingimata vihma käes seisma. Lasteaias piisab märjal maapinnal põlvitamisest, lumes istumisest või lörtsis mängimisest.
Kuidas riietada last –5 kraadiga?
–5 °C juures on aeg kanda sooje talveriideid. Aktiivsele lapsele sobib näiteks:
Väga aktiivsele lapsele ei ole alati vaja eraldi paksu vahekihti. Kui laps jookseb, ronib ja mängib pidevalt, võib liiga soojalt riietamine põhjustada hoopis higistamist. Rahulikumale lapsele või pikemaks õuesolekuks võib lisada meriinost vahekihi.
Kuidas riietada last –10 kraadiga?
–10 °C juures tasub juba teadlikult kasutada kihilist riietust.
–10 °C õhutemperatuur ei tähenda alati, et laps kogeb ilma –10 kraadina. Tugeva tuulega võib tajutav temperatuur olla oluliselt madalam.
Milline maskmüts sobib –10 kraadiga?
Umbes –10 °C juures tasub juba eelistada väga sooja talvist maskmütsi. Õhemad sügis- ja üleminekuhooaja maskid ei pruugi tugeva tuule ja külmaga enam piisavalt kaitsta.
Külmemaks talveks sobib paksum meriinovillane maskmüts, mis katab hästi pea, kõrvad, lauba, põsed ja kaela. Lenne kõige soojemad meriinovillased maskmütsid on mõeldud talviseks kasutamiseks tajutava temperatuuriga ligikaudu 0 kuni –25 °C.
Nende soojust aitab suurendada:
300 g/m² meriinokangas;
tihe koestruktuur;
pehme puuvillafliisist vooder;
mitmekihiline konstruktsioon;
lauba, kõrvade, põskede ja kaela hea katvus;
võimalus tõsta kaeluse osa külmema ilmaga kõrgemale näo ette.
Meriinovill aitab hoida soojust, jäädes samal ajal hingavaks. Kõige külmematel päevadel vaata lisaks õhutemperatuurile kindlasti ka tajutavat temperatuuri ehk feels like näitu, sest tuul võib muuta ilma märgatavalt külmemaks.
–20 °C juures vajab laps väga sooja, ilmastikukindlat üleriietust ning läbimõeldud kihilist riietust. Sama oluline on jälgida, et ka müts, kindad, sokid ja talvesaapad oleksid külmaks ilmaks sobivad.
sobivad talvesaapad ning vajadusel villased sokid.
Oluline on, et kombinesoon või talvekomplekt ei muutuks lisakihtidega ümber keha liiga kitsaks. Soojust aitab hoida kihtide vahele jääv õhk, seega ei ole hea, kui riided on üksteise peale pannes tugevalt kokku surutud. Ka lapsel peab jääma piisavalt liikumisruumi. Külma ja tuulise ilmaga tasub kasutada ka kapuutsi. Vee- ja tuulekindel kapuuts annab mütsile lisakaitse ning aitab vähendada soojuskadu pea ja kaela piirkonnast.
Sama põhimõte kehtib talvejalanõude kohta. Liiga kitsas saabas võib muuta jala külmemaks, sest varvastel ei ole piisavalt ruumi liikuda ning sooja õhu jaoks jääb vähem ruumi. Vajadusel peaks saapasse mahtuma ka soe sokk ilma, et jalanõu oleks kitsas.
Väga külma ilmaga peab kogu riietus toimima tervikuna
–20 või isegi kuni –30 °C juures ei piisa ainult väga soojast kombinesoonist. Kui näiteks kindad või jalanõud ei hoia enam piisavalt sooja, võib lapsel hakata külm ka siis, kui üleriie ise on väga soe.
Tasub üle vaadata ka varem kasutatud talveriided ja -jalanõud. Mitmendal lapsel kasutuses olnud toode võib olla täiesti korralik, kuid pika kasutamise järel võib soojustus olla kohati kokku vajunud või kulunud, mistõttu ei pruugi see enam hoida soojust sama ühtlaselt kui uuena. Sama kehtib saabaste voodri kohta.
Seetõttu tasub enne väga külmade ilmade saabumist kontrollida:
kas riided ja jalanõud ei ole lapsele liiga väikseks jäänud.
kas üleriide soojustus tundub ühtlane;
kas kinnaste vooder on terve ja kuiv;
kas talvesaabaste vooder on veel kohev ja soe;
Jälgi last ka õues olles
Ka hästi valitud talveriietusega tuleb väga külma ilmaga jälgida lapse enesetunnet. Aktiivselt liikuv laps püsib soojas paremini kui laps, kes seisab või istub pikalt paigal. Kui laps muutub loiuks, kurdab, et tal on külm, või sõrmed ja varbad hakkavad ebamugavalt külmetama, tuleks minna sooja.
Ekstreemse külmaga ei ole eesmärk panna lapsele võimalikult palju riideid, vaid valida piisavalt soe üleriie, sobivad kihid ja soojad aksessuaarid ning jälgida, et laps saaks vabalt liikuda ja püsiks kuivana.
Korduma kippuvad küsimused lapse riietamise kohta
Kuidas riietada last vastavalt temperatuurile?
Lapse riietamisel tuleb arvestada õhutemperatuuri, tajutavat temperatuuri ehk tuulekülma, sademeid ja lapse aktiivsust. +10 °C juures piisab sageli õhematest ilmastikukindlatest riietest, 0 °C ümbruses muutuvad oluliseks soojustus ning tuule- ja veekindlus. –10 °C ja külmema ilmaga tasub kasutada sooje talveriideid ning vajadusel meriinovillast vahekihti.
Mida panna lapsele selga +10 kraadiga?
+10 °C juures sobivad aktiivsele lapsele T-särk, õhukesed püksid ning tuule ja vihma eest kaitsvad softshell-riided. Tugeva vihma ja poriga mängimiseks on praktilisemad veekindlad vihmariided. Peakatteks piisab tavaliselt õhukesest mütsist või kevad-sügis maskmütsist.
Kuidas riietada last +5 kraadiga?
+5 °C juures sobib lapsele pikkade varrukatega särk, pikad püksid ning soojustusega kevad-sügis kombinesoon või jope ja püksid. Lisaks võiks kasutada sügisest maskmütsi ja õhukesi kindaid. Tuulise või niiske ilmaga saab lisada meriinovillase riidekihi.
Kas 0 kraadiga peaks laps kandma talvekombinesooni?
0 °C juures võib laps kanda nii soojustusega kevad-sügis kombinesooni koos meriinovillase vahekihiga kui ka ilmastikukindlat sügis-talvist või talvekombinesooni. Valik sõltub lapse aktiivsusest, tuulest ja niiskusest. Lasteaias on eriti oluline, et üleriided kaitseksid märja lume, lörtsi ja märjal maapinnal istumise eest.
Kuidas riietada last –5 kraadiga?
–5 °C juures sobivad lapsele soe talvekombinesoon või talvejope ja -püksid, soe maskmüts, talvekindad ning talvesaapad. Aktiivselt mängiv laps ei pruugi vajada paksu vahekihti, kuid rahulikuma tegevuse või pikema õuesoleku korral võib lisada meriinovillase riietuse.
Mida panna lapsele selga –10 kraadiga?
–10 °C juures sobivad lapsele pikkade varrukatega siseriided, meriinovillane pluus ja püksid ning soe talvekombinesoon või talvekomplekt. Lisaks on vajalikud soe meriinovillane maskmüts, talvekindad ja sooja voodriga talvesaapad. Tugeva tuulega tuleb arvestada, et tajutav temperatuur võib olla õhutemperatuurist märgatavalt madalam.
Kuidas riietada last –20 kraadiga?
–20 °C juures tuleks valida kõige soojem ilmastikukindel talvekombinesoon või talvekomplekt, meriinovillane lisakiht ning väga soojad kindad, müts ja talvesaapad. Oluline on, et riided ei oleks liiga kitsad ning laps saaks vabalt liikuda. Väga külma ilmaga tuleb jälgida lapse enesetunnet ja vajadusel õuesoleku aega lühendada.
Kas meriinovillane aluskiht on lapsele vajalik?
Meriinovillane alus- või vahekiht aitab hoida kehasoojust ning laseb samal ajal nahal hingata. See on eriti praktiline külma, niiske ja tuulise ilmaga. Aktiivselt liikuval lapsel ei pruugi lisakihti alati vaja olla, kuid rahulikuma tegevuse ja külmema ilma korral aitab see riietuse soojapidavust suurendada.
Kumb on lapsele parem, kas softshell või vihmariided?
Softshell sobib aktiivseks õues liikumiseks, sest see kaitseb tuule ja vihma eest ning laseb kehaniiskusel väljuda. Lenne softshell-kanga veepidavus on 10 000 mm ja hingavus 10 000 g/m²/24 h. Polüuretaankatte ja keevitatud õmblustega vihmariided sobivad paremini tugevasse vihma, porilompidesse ning märjal maapinnal mängimiseks.
Milline maskmüts sobib lapsele külma talveilmaga?
Külma talveilmaga sobib paks meriinovillane maskmüts, mis katab pea, kõrvad, lauba, põsed ja kaela. Lenne kõige soojemates maskmütsides kasutatakse 300 g/m² meriinokangast, puuvillafliisist voodrit ja mitmekihilist konstruktsiooni. Need on mõeldud kandmiseks tajutava temperatuuriga ligikaudu 0 kuni –25 °C.
Miks peab lapse riietamisel arvestama tajutavat temperatuuri?
Tajutav temperatuur näitab, kui külmana ilm inimesele tundub. Näiteks võib –5 °C õhutemperatuur tugeva tuulega tunduda märksa külmem. Seetõttu tuleks lapsele õueriideid valides vaadata lisaks termomeetrile ka ilmateate tajutava temperatuuri näitu ning arvestada sademete ja lapse aktiivsusega.
pikkade varrukatega siseriided;
meriinovillane pluus ja püksid;
talvekombinesoon või talvejope ja -püksid;
villasegu karvavoodriga talvekindad;
soojad villasegu voodriga talvejalanõud.
Kommentaarid