Milline maskmüts valida lapsele külma talveilmaga? Lenne kõige soojemad meriinomaskid
Kui otsid lapsele sooja maskmütsi ehk tuukrimütsi külmadeks talvepäevadeks, ei määra soojust ainult see, kas müts on villane. Oluline on ka meriinokanga paksus, vooder, kihtide arv, lõige ning see, kui hästi on kaetud lapse laup, kõrvad, põsed ja kael.
Lenne kõige soojemad meriinovillased maskmütsid ehk balaklaavad on mõeldud talviseks kandmiseks tajutava temperatuuriga ligikaudu –25…0 °C. Nende soojus tuleb paksu meriinokanga ja mitmekihilise konstruktsiooni kombinatsioonist, mitte ainult ühest paksust materjalikihist.
Miks on need Lenne kõige soojemad maskmütsid?
Kõige soojemate mudelite juures kasutatakse 300 g/m² meriinokangast. Tegemist on tiheda koestruktuuriga meriinoga, mis aitab hoida soojust, kuid jääb samal ajal pehmeks ja hingavaks.
Mütsi sees on lisaks pehme puuvillafliisist vooder.
Osadel kõige soojematel mudelitel on veel üks oluline konstruktsiooniline detail: lai tagasikeeratud meriinovillane äär, mis moodustab lauba piirkonda täiendava villakihi. Nii on üks külmale kõige enam avatud peaosa kaetud mitme soojust hoidva kihiga.
võimalus tõsta kaelus külma ja tuulise ilmaga kõrgemale näo ette.
Maskmüts täidab seetõttu korraga nii mütsi kui ka kaeluse ülesannet. Eraldi sall ei jää lapse kaela ümber nihkuma ning külm õhk pääseb mütsi ja jope vahele vähem.
Miks on 300 g/m² meriinovill oluline?
Lenne kõige soojemate meriinomaskide puhul kasutatav 300 g/m² meriinokangas on paks ja tiheda koestruktuuriga. See aitab hoida soojust, kuid meriinovilla loomulike omaduste tõttu jääb materjal samal ajal hingavaks.
See on oluline näiteks aktiivse lapse puhul. Talvemütsi eesmärk ei ole lihtsalt pea võimalikult paksult kinni katta, vaid aidata hoida mugavat temperatuuri ka siis, kui laps liigub ja mängib.
Lenne meriinovill vastab OEKO-TEX® STANDARD 100 Class I nõuetele, on mulesing-vaba ning ei vaja sagedast pesemist. Meriinotooteid saab pesta masinas vastavalt toote hooldusjuhistele.
Talvemütsi puhul vaadatakse sageli eelkõige seda, kas kõrvad on korralikult kaetud. Sama oluline on aga mütsi esiosa.
Lenne osadel kõige soojematel maskmütsidel on lai tagasikeeratud meriinovillane äär, mis moodustab lauba piirkonda täiendava villakihi.
See tähendab, et müts ei ole lihtsalt kogu pea ulatuses ühepaksune. Külmale avatud esiosas on konstruktsioon teadlikult mitmekihilisem.
Just see kombinatsioon — paks meriino, puuvillafliis ja lauba lisakiht — teeb need maskmütsid sobivaks külmadeks talveilmadeks.
Miks maskmüts võib külmaga olla tavalisest mütsist praktilisem?
Tavaline talvemüts kaitseb pead ja kõrvu, kuid kael vajab eraldi kaitset. Maskmüts katab ühe lõikega pea, kõrvad, kaela ja suure osa põskedest.
Külma ja tuulise ilmaga saab kaeluse tõsta kõrgemale näo ette. Rahulikuma ilmaga saab seda kanda lõua all.
See muudab maskmütsi eriti praktiliseks lasteaias, kelgutades, õues mängides või vankris olles, sest eraldi salli pole alati vaja.
Lisaks aitab hästi istuv maskmüts vähendada olukorda, kus müts liigub mängides paigast või jope ja mütsi vahele jääb paljas kael.
Millise temperatuuriga sooja meriinomaski kanda?
Lenne kõige soojemad meriinomaskid sobivad talviseks kandmiseks, kui tajutav temperatuur jääb ligikaudu –25…0 °C.
See ei tähenda aga, et sama maskmüts sobib igale lapsele täpselt samal temperatuuril.
Oluline on arvestada kolme asja:
Õhutemperatuur
See on termomeetrilt nähtav temperatuur.
Tajutav temperatuur ehk tuulekülm
Tuul võib muuta ilma märgatavalt külmemaks kui õhutemperatuur ise.
Näiteks –8 °C vaikse ilmaga ja –8 °C tugeva tuulega võivad lapse jaoks olla täiesti erinevad tingimused.
Lapse aktiivsus
Aktiivselt jooksev ja mängiv laps toodab rohkem kehasoojust kui laps, kes istub kärus või magab vankris.
Seetõttu võib väga aktiivsele lapsele sama maskmüts sobida külmema ilmaga, samal ajal kui rahulikult vankris olevale lapsele on oluline kogu riietuse piisav soojapidavus.
Millised on Lenne kõige soojemate maskmütside erinevused?
Lenne kõige soojemate meriinovillaste maskmütside põhiline soojust hoidev konstruktsioon on sarnane, kuid mudelid erinevad eelkõige välimuse ja detailide poolest.
Seetõttu ei pea valima ainult selle järgi, milline neist tundub „kõige soojem“. Pigem tasub vaadata, milline disain ja praktilised omadused lapsele kõige paremini sobivad.
Müts on valmistatudLenne 300 g/m² meriinokangast, sees on pehme puuvillafliis ning lai tagasikeeratud meriinovillane äär annab laubale täiendava sooja kihi. Lõige katab hästi pea, kõrvad, põsed ja kaela.
Helkurkõrvad on pehmed, mistõttu saab maskmütsi mugavalt kanda ka kapuutsi või kiivri all.
Soe meriinovillane konstruktsioon ja pehme puuvillafliisist vooder aitavad hoida lapse pea, kõrvad, põsed ja kaela külma eest kaitstuna. Kaeluse saab vajadusel tõsta kõrgemale näo ette.
Hea valik siis, kui soovid praktilist ja sooja maskmütsi, kuid lapsele meeldib tavalisest veidi eristuvam välimus.
Ka selle mudeli puhul annavad soojust Lenne meriinokangas, puuvillafliisist vooder ja lauba täiendav meriinokiht. Kaelust saab kanda lõua all või tõsta külma ja tuulise ilmaga kõrgemale näo ette.
Õmblusteta tagaosa teeb mütsi mugavaks ka lapsele, kes istub või magab talvel vankris. Soovituslik kasutusvahemik on tajutava temperatuuri järgi ligikaudu –25…0 °C.
Soojust hoidev konstruktsioon on sama põhimõttega: 300 g/m² meriino, pehme puuvillafliis ja lauba lisakiht. Pikem lõige katab hästi kõrvad, põsed ja kaela.
Ka selle mudeli tagaosa on keskelt õmbluseta, mis teeb selle mugavaks näiteks vankris kandmisel.
Klassikaline ilma tuttideta meriinovillane maskmüts
Müts on valmistatud samuti Lenne 300 g/m² meriinokangast ning selle sees on pehme puuvillafliisist vooder. Kaeluse saab vajadusel tõsta külma ja tuulise ilmaga kõrgemale näo ette.
Õmblusteta tagaosa muudab mütsi mugavaks vankris kandmisel ning sile, hästi istuv lõige sobib hästi ka kapuutsi või kiivri alla.
Milline soe maskmüts lapsele valida?
Kui otsid lapsele võimalikult sooja maskmütsi külmadeks talveilmadeks, tasub vaadata eelkõige variante, kus on ühendatud 300 g/m² meriinokangas, pehme puuvillafliisist vooder ja hästi kattev lõige.
Valik sõltub seejärel eelkõige välimusest ja kasutusolukorrast:
helkurkõrvadega meriinovillane maskmüts sobib, kui soovid mängulist disaini ja paremat nähtavust hämaras. Pehmed helkurkõrvad lisavad turvalisust ning mütsi on mugav kanda ka kapuutsi või kiivri all.
Kõige külmema ilma jaoks ei tasu otsida ainult „paksu mütsi“. Oluline on vaadata tervikut: meriinokanga paksust, voodrit, lisakihte, näo ja kaela katvust ning lapse aktiivsust.
Kas –20 °C juures piisab ainult soojast maskmütsist?
Ei. Väga soe maskmüts aitab kaitsta pead, kõrvu, põski ja kaela, kuid –20 °C juures tuleb vaadata kogu lapse riietust tervikuna.
Kõige olulisem on arvestada tajutava temperatuuriga. Kui õhutemperatuur on –20 °C või puhub tugev tuul, võib ilm tunduda märksa külmem. Sellisel juhul vajab laps piisavalt sooja kombinesooni või jopet, sobivaid aluskihte, sooje kindaid ja jalatseid. Kõik need osad on lapse soojas hoidmisel olulised.
Oluline on ka lapse aktiivsus. Õues aktiivselt mängiv laps toodab ise rohkem soojust, samas kui kärus või vankris istuv laps liigub vähe ja jahtub kiiremini. Seetõttu võib rahulikult istuv laps vajada samal temperatuuril rohkem kihte kui laps, kes jookseb või ronib.
Külma ilmaga tasub jälgida ka seda, et riided ei oleks liiga kitsad. Liiga tihedalt ümber keha olevad kihid võivad vähendada õhukihti, mis aitab soojust hoida.
Hea põhimõte on riietada laps kihiliselt: hingav aluskiht, soojust hoidev vahekiht ja ilmastiku eest kaitsev pealiskiht. Meriinovill sobib külma ilmaga hästi just alus- või vahekihiks, sest see aitab hoida soojust ja juhib niiskust kehast eemale.
Kui laps läheb –20 °C ilmaga õue, ei peaks seega küsima ainult „kas müts on piisavalt soe?“, vaid pigem: kas kogu riietus vastab tajutavale temperatuurile ja lapse aktiivsusele?
Kommentaarid